Tõime välja 8 erinevat juhiabisüsteemi, mille vahel saad praegusel hetkel valida.
Audi Traffic Jam Pilot
Ostes uue Audi A8 sedaani, saad sellega kaasa juhiabisüsteemi, millega küll roolis olles veel päris magama ei tohi jääda aga suurte ummikute puhul on ta abiks. Süsteem töötab ainult kiirustel alla 60 km/h, aidates juhtida, kiirendada ning pidurdada täieliku seisuni. Tänu Ummikupiloodile võib juht ennast aeglaselt kulgevas liikluses mugavalt tunda, tõstes jalad pedaalilt ning võttes käed roolilt.
BMW Traffic Jam Assistant
BMW juhiabisüsteem töötab paljuski nagu konkurentide poolt pakutav lahendus, andes juhile võimaluse monotoonses liiklusummikus tähelepanu autoteelt tõsta. Traffic Jam Assistanti hakkab esialgu kasutama BMW 750i xDrive luksussedaan. Süsteemil on sisse ehitatud reast-lahumise hoiatus, automaatne pidurdussüsteem ning jalakäiate eest hoiatamise süsteem.
Sõites madalatel kiirustel, võtab masin üle nii kiirendamise kui ka pidurdamise ning isegi juhtimise. Samas on BMW Traffic Jam Assistanti kohta teada, et süsteemi aktiivsena hoidmiseks peab juht hoidma oma kätt rooli peal, isegi olukorras, kui ta ise ei juhi autot. Sellised lahendused on esialgu kindlasti pigem kasuks kui teel peaks ette tulema ootamatusi.
Cadillac Super Cruise
Cadillac Super Cruiser reklaamib ennast kui “maailma esimene täielikult käed-vaba juhtimissüsteem”. Selle kohaselt suudab Cadillaci luksussedaan CT6 sõita lausa tunde ja tunde ilma probleemideta ka kiirteel. Samuti ei pea juht kordagi sekkuma, katsudes rooli vms.
Tõsiasi on aga paraku see, et masin suudab autonoomselt sõita ainult Cadillaci enda poolt eelnevalt kaardistatud teedel. Hetkel on Ameerika autotootja suutnud kaardistada ainult 130 000 km kiirteid nii Ühendriikides kui ka Kanadas. Seda on pelgalt 3% Põhja-Ameerika üldisest teede pikkusest. Tõenäoliselt tulevad täisautonoomsed juhisüsteemid enne turule, kui Cadillac oma kaardistamisega Baltimaadesse jõuab.
Nissan/Infiniti ProPilot
Nissan plaanib oma uue ProPilot juhiabisüsteemi lisada selle aasta Nissan Leaf-le ja seda hakkab kasutama ka Infiniti Q50 sedaan. Kahjuks aga on see praeguses nimekirjas olevatest süsteemidest kõige väiksema autonoomsusega.
Eeskujulikule juhiabisüsteemile kohaselt suudab ProPilot kiirendada ning aeglustada autot ning hoida seda teatud kiiruseni ka oma sõidureas. Samas on siin peidus aga suur konks – juht ei tohi pea kordagi roolist käega lahti lasta. Tõstes oma käe roolilt kasvõi paariks sekundiks, hakkab süsteem piiksuma ja prääksuma, nõudes valjuhäälselt käe kohalolekut roolil.
Mercedes-Benz Drive Pilot
Viimase Mercedes-Benz E-Class mudeli omanikud saavad nautida Saksa autotootja uut Drive Pilot süsteemi, mis juhib autot iseseisvalt praktiliselt iga kiiruse juures, niikaua kui tee- ja ilmastikuolud on sobivad. Erinevalt konkurentidest suudab süsteem ka rida vahetada.
Kuna tegemist pole täisautonoomse juhtimissüsteemiga, siis peavad ka Drive Pilot kasutajad hoidma ühte kätt sõitmise ajal roolil (ainuke suurem erand on vast Cadillaci Super Cruise). Drive Pilot on samas suhteliselt vähekapriisne, nõudes roolil käe hoidmist ainult iga paarikümne sekundi tagant.
Tesla Autopilot
Tesla Autopilot on vast kõige lähem süsteem autonoomsele juhtimisele, peale Cadillac Super Cruise’i. Esmatutvustusel sai Autopilotit kasutada ilma rooli pikka aega haaramata. Kuid pärast mõningaid seadusmuudatusi peab juht vähemalt korra minutis rooli katsuma, tõestamaks, et ta ei ole vahepeal tagumisele istmele magama roninud.
Kui juht ei hoia parasjagu roolist, suudab Autopilot suhteliselt kõik tema eest ära teha – pidurdab ja kiirendab, vahetab ridu ning läbib enamus kurve probleemivabalt. See süsteem sobib hästi just Eesti oludesse, kus sõiduread pole alati kõige paremini märgistatud.
Volvo Pilot Assist
Volvo on olnud mõneti kaval oma Pilot Assisti turustades ja nimetanud selle mitte otseselt autonoomseks süsteemiks vaid juhiabiks (Pilot Assist). Selliselt on lihtsam välja vabandada roolikatsumise vajadust, mis tuleneb üldisest seadusandlusest.
Üldiselt töötab Pilot Assist samamoodi nagu Tesla Autopilot ja Mercedes-Benzi Drive Pilot, suutes nii kiirendada kui pidurdada vastavalt ümbritsevale liiklusele ning isegi rida vahetada. Seda süsteemi võivad õnnelikud kohata nii Volvo S90-s, V90-s ning XC60-s.
Rolls-Royce
Ajal, mil kõik eelpool mainitud autotootjad paigutasid oma masinatesse esimesi turvavöid, tuli Briti autotootja välja esimese isesõitva masinaga. Seda fakti kommenteeris ka ettevõtte juht Torsten Muller-Otvis, öeldes: “Me leiutasime esimese isesõitva masina juba 112 aastat tagasi – me kutsume teda autojuhiks!”.
Millal näeme esimesi isesõitvaid?
Kuna autonoomse juhtimissüsteemi vahepalad on juba turul kättesaadavad, siis vaatame korra ka sinna suunas, millal on oodata täisautonoomseid masinaid. Toome välja mõned valdkonna spetsialistid ja nende lubadused:
- Nvidia (tehnoloogiettevõte): Esimene iseliikuv masin on ametlikult teede peal aastal 2022.
- Audi: Esimene isejuhtiv Audi on väljas 2020 aastal.
- Delphi ja MobilEye (tehnoloogiaettevõtted): lasevad oma isesõitva autode juhtimistarkvara turule aastal 2019. Mõlema ettevõtte sõnul kujutab tarkvara endast SAE 4-taset, ehk tase, kus rooli taga olev inimene võib vabalt kas magama jääda või istet vahetada.
- Ford: Autotootja hakkab täisautonoomseid autosid turustama aastast 2021. Need pedaalideta ja roolita masinad on küll esialgu mõeldud ettevõtetele, mis pakuvad pigem taksoteenust.
- Volkswagen: Ettevõtte digitaalstrateegia juhi sõnul on esimesi juhita masinaid oodata aastast 2019. Need küll paraku ei kuulu VW-le.
- General Motors: Autonoomseid autosid on oodata aastaks 2020 või varem.
- BMW: Saksa autotootja lubab tuua iNext mudeli turule aastal 2021.
- Toyota: Toyota hakkab üle saama oma üldisest autonoomse sõitmise vastuolust ning lubab tuua oma mudeli rahva ette aastaks 2020.
- Elon Musk: Tesla omanikuna loodab Elon autonoomse auto seadusmuudatused läbi suruda aastaks 2021.
Kokkuvõte
Nagu iga suure muudatusega (tehnika) maailmas, annab ka isesõitvaid autosid oodata pikalt. Samas ei jää see kindlasti unistuseks, kuna juba pool tööd on ära tehtud. Jääb vaid loota, et need uuendused jõuavad võimalikult kiiresti ka massidesse.