• Kuni 2a garantii
  • //
  • Tehniline kontroll
  • //
  • Pikaajaline kogemus
  • +372 5555 33 31
  • Sõpruse pst 153, Tallinn

Auto turvavarustuse areng läbi aegade

Sõiduautod on oma pika ajalooga saanud meie igapäeva elu lahutamatuks osaks. Kui veel 100 aastat tagasi võisid ennast väga õnnelikuks pidada, kui nägid ühte masinat päevas, siis nüüd võid rõõmu tunda, kui möödub päev ilma autot nägemata.

Samas ei ole autode areng alati ühte sammu käinud varustusega, mis mõeldud reisijate turvalisuse tagamiseks. Alles me kirjutasime uudisest, kus Rootsi autotootja Volvo kavatseb aastaks 2020 välja tulla “surmakindla autoga”. Nüüd aga heidaks pilgu minevikku, et vaadata, kuidas autode ohutussüsteemid üldse alguse said. Seal ootavad ees nii mitmedki üllatused.

Parima ülevaate saamiseks koostasime ohutussüsteemide arengust infograafiku, mille leiad blogi lõpust.

Aktiivne ja passiivne turvalisus

Kõigepealt lühidalt, mida üldse kujutavad endast autode ohutussüsteemid.

Laias laastus saab ohutustehnikat jagada aktiivseteks ja passiivseteks. Nagu ka nimi ütleb, viitab aktiivne turvavarustus erinevatele lahendustele, mille eesmärgiks on õnnetus ära hoida. Näiteks kuulub siia alla tänapäeva masinates ESP, ehk elektrooniline stabiilsuskontroll.

Kui aktiivsetest süsteemidest jääb väheks ning õnnetust ei ole võimalik ära hoida, siis tuleb mängu ka passiivne turvavarustus, mille ülesandeks on maandada kokkupõrkest tekkinud vigastusi. Parim näide passiivsest lahendusest on autodes kasutatavad turvapadjad, mis reageerivad kokkupõrkele.

Infograafikul tähistame vastavalt siis aktiivseid süsteeme “A” tähega ja passiivseid “P” tähega.

Autode üldine ajalugu


Kui esimene neljarattaline sisepõlemismootoriga masin loodi juba aastal 1808, siis seeriatootmisesse jõudsid autod alles sajand hiljem, täpsemalt aastal 1908. Nagu me kõik oma ajalooraamatutest mäletame, oli esimeseks seeriatootmise mudeliks legendaarne Ford Model T.

Model T-d toodeti muutumatul kujul 19 aastat järjest, pööramata tähelepanu sõidu turvalisusele. Tol ajal ei huvitanud sõidu turvalisus eriti kedagi ja seda ka mõneti põhjendatult, nimelt olid teed täiesti tühjad ning autode tippkiirus ei pürginud üle 60 km/h.

Sellele vaatamata müüdi 1927. aastaks 15 miljonit identset Fordi mudelit (võrdluseks oli aastal 1927 Eestis kokku 1053 sõiduautot).

20. sajandi algusest hakati aga järjest rohkem pöörama tähelepanu ohutule sõitmisele. Järgnevalt toome välja tähtsamad verstapostid, mis on ohutustehnika arengus läbi aegade ette tulnud.  


Auto turvavarustuse areng läbi aegade

Pildi avamiseks ja suurendamiseks klõpsake selle peale 
Autosky infograafik - auto turvalisus läbi aegade

Tänapäev

Nagu näha eelnevalt infograafikult, pandi läinud sajandi põhirõhk passiivsete turvalahenduste arendamisele. Alles moodsa arvuti tulekuga on hakatud rohkem tähelepanu pöörama preventatiivsetele meetmetele.

Tänapäeva moodsas masinas on selliselt rohkem elektroonikat, kui 20. sajandi majapidamises. Reisijana näeme sellest aga sõidu ajal ainult jäemäe tippu, kuna paljud lahendused on hästi ära peidetud ja aktiveeruvad ainult ohtiku olukorra tekkimisele. Näiteks on uues 5-seeria BMW-s 12 turvapatja ja 5 erinevat auto sõiduki stabiilsust tagavat lahendust.

Toome siinkohal välja mitmed uued turvalahendused, mida võiks ühes uues autos kohata:

  • Pidurdusabi – minimeerib hädapiduri ajal peatumise distantsi.
  • Eesmise kokkupõrke hoiatussüsteem (FCW) – annab valjuhäälselt märku, kui lähened eesolevale autole liiga kiiresti. Samas ei hakka süsteem ise pidurdama.
  • Automaatsed hädaabi pidur (AEB) – täiendab eelnevat süsteemi, alustades ohu tekkimisel pidurdamisega.
  • Jalakäijate märkamise süsteem – annab kas heliliselt märku ohust või mõnikord ka pidurdab automaatselt.
  • Adaptiivne kiirushoidja – kasutab kas lasereid, radarit, kaamerat või kõiki eelpool nimetatud lahendusi, eesmärgiga hoida eesoleva autoga automaatset ja turvalist pikkivahet.
  • Pimenurga hoiatus (BSW) – Küljepeeglil olev punane valgus annab märku, kui Sinu auto pimenurgas varitseb oht. Uuemad süsteemid oskavad ka ise pidurdada ning juhivad auto ohust eemale.
  • Tagumine liiklusandur – hoiatab tagurdamisel juhti ristliikluse eest. See süsteem on eriti kasulik, kui soovid välja tagurdada kas maja või teise auto varjust. 
  • Sõidureast välja kaldumise hoiatussüsteem (LDW) – annab märku, kui kaldud oma sõidureast ilma suunatuld näitamata kõrvale.
  • Sõidureas püsimise abisüsteem – sõidureast välja kaldumisel mitte ainult ei hoiata juhti vaid ka juhib auto oma ritta tagasi.
  • Aktiivsed peatoed – õnnetuse korral liiguvad peatoed ette, et pakkuda peale lisatuge.
  • Tagurduskaamera – on muutumas kaubikute puhul standardiks. Mõned uuemad süsteemid suudavad jälgida auto ümbrust 360° ulatuses.
  • Parkimist assisteerivad süsteemid – hoiatavad juhti takistuste eest.
  • Automaatsed kaugtuled – tagavad maksimaalse nähtavuse, lülitades ja reguleerides kaugtulesid automaatselt.


Kokkuvõte

Nagu näha, pakuvad tänapäevased sõidukid oluliselt suuremat turvalisust võrreldes eelmise aastatuhande masinatega. Kui Sa pole selles veel veendunud, siis vaata alljärgnevat videot uue ja vana auto kokkupõrkest.



Uut autot ostes soovitame pöörata olulist tähelepanu selles olevatele turvalahendustele ja valida kõige turvalisem auto, mida rahakott lubab. Kindlasti aga ei piisa ainult heast autost vaid pead valima ka ohutu sõidukiiruse.


Turvalist liiklemist!